Lapsel võivad ju vihikud ja pliiatsid juba kirjutuslaual valmis olla ning laps isegi on ehk elevust juba täis, et saab peagi kooli minna. Aga kuidas on lugu lapsevanematega, kas ka nemad on (uueks) kooliaastaks valmis?
1. Õnnelikud vanemad muudavad ka õpetajad õnnelikuks
5. klassi õpetaja Adam Scanlan ütles, et õpetajate jaoks on üks raskemaid asju see, et nad peavad lapsevanemaid õnnelikuks tegema. «Mulle tundub, et paljud lapsevanemad eeldavad, et õpetajad on ideaalsed, kuid tegelikult oleme meiegi kõigest inimesed ja üritame klassi ees endast parima anda,» sõnas Scanlan.
2. Andke uutele õpetajatele võimalus
Kas oled kunagi lootnud, et sinu lapse klassijuhatajaks ei satuks värskelt ülikooli lõpetanud noor õpetaja? Kristina Hambrock astus esimest korda klassi ette täpselt aasta tagasi ja naise sõnul oli ta kohutavalt närvis. Hambrocki tööpäevad venisid mõnikord lausa kella 9ni õhtul, sest naine üritas luua keskkonda, kuhu vanemad oma lapsi hea meelega saadaksid. «Mul võib küll vähe kogemusi olla, kuid ma korvan selle ajaga, mis ma õpilastele pühendan,» ütles noor naine. Tema sõnul toovad uued õpetajad kooli entusiasmi, motivatsiooni ja elevust. «Usaldage noori õpetajaid, noored õpetajad on valmis rohkem tööd tegema vaid selleks, et vanemate austust ja usaldust võita.»
3. Tervitage uusi õpetamismeetodeid
See, kuidas lapsi tänapäeval õpetatakse, erineb sellest, kuidas seda tehti 10-15 aastat tagasi, rääkimata veel sellest ajast, kui laste vanemad koolis käisid. Õpetajad soovivad, et vanemad oleksid uute õpetamismeetodite suhtes avatumad. Õpetaja Laura Kerrigan soovitab vanematel oma suhtumist muuta, sest õpetamisviisid on pidevas muutumises.
4. Lapsel ei pruugi alati hästi minna ja see on normaalne
Lapsevanemad ei taha, et nende lastel halvasti läheks. Ent õpetajate sõnul on põhikooli astmes see täiesti normaalne. Kerrigani sõnul on täiesti tavaline, et põhikoolis kipuvad lapsed rohkem komistama, kuid sellele ei vaadata viltu, sest õpetajad ongi koolis selleks, et lapsi toetada. Kuid lapsevanemad võiksid lastele õpetada seda, et laps peab suu lahti tegema ja ütlema, kui tal on probleeme. «Õpilased peaksid ise olema need, kes raskuste korral esitavad õpetajale küsimusi, mitte nende vanemad. Vanemad on juba 7. klassi läbi teinud ega peaks laste eest kõnelema,» ütles Kerrigan.
5. Tunnikontrollide tulemusi ei tasuks liiga tõsiselt võtta
Todd Nesloney, endine õpetaja, kellest sel sügisel saab koolidirektor, ütles, et tema jaoks on haridus midagi enamat kui vaid tunnikontrollide tulemused. «Kuna koolides tehakse niivõrd palju erinevaid teadmiste kontrolle, siis võib vanematele jääda mulje, et õpetaja funktsioon on aidata lapsel erinevaid kontrolltöid teha. Aga me tahame, et vanemad teaksid, et õpetajad hoolivad lastest ja üritavad lapsi hullumeelseks maailmaks ette valmistada. Me ei tegele koolis vaid tunnikontrollideks valmistumisega,» selgitas Nesloney, kelle peamine eesmärk on see, et õpilased naudiksid õppimist.
6. Lapsevanem peaks olema hea kuulaja
Lapsevanemal võib olla raske kuulda, et tema lapsel on koolis raskuseid, kuid Scanlani sõnul peaksid kõik vanemad olema avatud ja valmis lapsi kuulama. «Teadke, et iga laps ja ka täiskasvanu peab arenema, seega ei tasuks võtta hoiakut, et probleemide korral tekib lapsevanemate ja õpetajate vastasseis,» selgitas Scanlan. «See pole lahing. Pigem peaksid õpetaja ja lapsevanemad koostööd tegema, et tagada lapse edukus.»
7. Lapse kodused ülesanded pole vanema kohustused, vaid lapse omad
Scanlan soovitab vanematel lõpetada ettekäänete otsimine, miks on lapse kodused ülesanded tegemata. «Kui kirjutate lapsele päevikusse, et kodused ülesanded on tegemata, sest lapsel oli pikk jalgpallitreening, siis see ei anna lapsele head eeskuju. See näitab lapsele, et alati leidub mingi ettekääne või võimalus, kuidas kohustustest kõrvale hiilida.»
8. Pöörake laste õppimisele alati tähelepanu, ka keskkooli ajal
Õpetaja Michael Woods ütles, et tavaliselt käivad vanemad kohusetundlikult koosolekutel ja õpetajatega kohtumas siis, kui lapsed on alg- või põhikoolis, kuid keskkooli ajal pööravad vanemad koolile vähem tähelepanu. See on tema hinnangul vale. Keskkooliõpilane võib vanematele öelda, et koolis on kõik hästi ja tal pole tuge vaja, kuid Woodsi kogemuste järgi võib see olla vale. «Keskkoolis tunnevad õpilased suurt pinget ja neil on tarvis meeskonda - vanemaid ja õpetajaid. Mina olen alati tohutult rõõmus, kui mõni lapsevanem minuga telefoni või e-posti teel ühendust võtab,» sõnas Woods, kes on õpetajana töötanud 21 aastat.
9. Ka õpetajad võivad haigeks jääda
Ükski vanem pole õnnelik selle üle, kui laps ütleb, et tunnid jäid jälle ära, sest õpetajat polnud. Hambrocki sõnul pühenduvad õpetajad oma tööle 110 protsenti ja võtavad haiguslehe vaid siis, kui teisiti tõesti ei saa. «Asendusõpetaja leidmine pole reeglina lihtne ja kui tegemist on pikema perioodiga, siis tuleb asendusõpetaja tööd ka planeerida, et lapsed saaksid vajaliku info kätte. Nii et kui õpetaja on haiguslehel, siis järelikult on ta tõesti haige,» selgitas Hambrock.
10. Tasa! Ärge rääkige laste ees negatiivsetest asjadest
Kui tahate kooli kohta midagi negatiivset öelda, siis tehke seda kohas, kus lapsed teid ei kuule. Vanemate arvamus mõjutab laste oma, seega veenduge, et lapsed ei kuule, kuidas te mõnda õpetajat või kooli taga kirute. Õpetajad saavad alati aru, kui laste arvamus on vanemate jutust mõjutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar